Suure lumekoguse tõttu tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hooneomanikele meelde, et katustelt langevad lumi ja jää on ohtlikud nii katuste all liiklejaile kui varale, näiteks autodele. Oht suureneb veelgi sulailmadega, mil jää ja lumi hakkavad katustelt alla libisema. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.
TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt, ning nii lumi kui jää tuleb õigeaegselt ja korrektselt eemaldada.
“Ohu puhul tuleb lumi ja jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et lumi ise alla kukub,” märkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tekitama olukorra, et ohutsoonist arusaamine on üheselt mõistetav, ka näiteks laste puhul, ning inimestel puudub võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jääga viga, siis vastutab õnnetuse eest hoone omanik.
Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist.
Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva).
Lume ja jää eemaldamisel soovitatakse järgida järgmisi nõudeid:
- katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
- kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
- katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
- lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
- kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
- ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
- lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
- lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
- lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist;
Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva lume ja jää ohutus on heakorraküsimus ja seda kontrollivad kohalikud omavalitsused. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
