Pea iga päev kohtab uudistes üllatavaid artikleid ettevõtjate kohta, kes ühel või teisel viisil on pidanud oma ettevõtte toimimist ja võimekust kokku tõmbama. Olgu selleks osalise tööaja kehtestamine või töötajate koondamine – sellistest lahendustest ei pääse hetkel ükski kuni 100 töötajaga ettevõte. Väikeettevõtjad on nõutud – milline oleks parim lahendus oma jätkusuutliku tootmise tagamiseks ning kas töötajate koondamine on tõesti kõige kergem lahendus halvimatest variantidest?
Eestit on viimase kahe aasta jooksul tabanud kaks erinevat majanduslangusega seotud probleemi. Üheks kindlaks põhjuseks võib pidada Ukraina ja Venemaa vahelist sõjategevust. Veel aasta tagasi avaldasid nõudluse vähenemisele Covidi pandeemiaga seotud probleemid. Kuigi enamus sellest haiguse levikust sai seljatatud tänu intensiivsele vaktsineerimisele uue vaksiiniga ning uute reeglite ja regulatsioonide loomisega, siis tabas pea kogu Euroopat siiski üks ja sama majanduslanguse laine. Teine selline olukord kordus taas 2023. aasta suve lõpus, mis võimendus omakorda tänu sõjaliste tegevuste intensiivistumisele. Maailm justkui peatus, mõtles ja aeglustas käiku. Hirm teadmatuse ees seiskas nii tootmised kui ka loometööd. Nii väike- kui ka suurettevõtted otsustasid vähendada oma töötajate arvu või kehtestada osalise tööaja, peamiseks põhjuseks kriitiline seis tellimustega seoses. Nende vähesus ei võimaldanud luua sissetulekut, mis võimaldaks tasuda palga, riiklikud maksud ja üldised kulud.
Nüüd, 2023. aasta oktoobris hakkavad väikeettevõtted ennustama turu elavnemist ning tellimuste arvu tõusu justkui kohvipaksu pealt. Euroopa Pank on ennustanud, et 2024. aasta esimene pool saab olema väljakutsete rikas juba tänu Iisraeli ja Hamasi sõjategevuse tekkimise asjaoludel. Ainuke tööstusharu, mis on võimendunud peale sõjategevuse tekkimist on riigikaitsete ja metalliga tegelevad ettevõtted. Muudel eesmärkidel tegutsevad ettevõtted tunnevad, et ainuke võimalus on sissetuleku kompenseerimiseks kas ärilaen, tarbimislaen või muu ettevõtteid toetav laen. Kas aga laenu võtmine võimaldab üle elada majanduslanguse ja turumajandusega seotud langusperioodi? Kahtlus on reaalne ning kindlasti peab laenudega oma sissetulekute languse kompenseerimisel arvestama tagasimakse võimekusega.
Hetkel on kõige kurvemas seisus puidutöötlemisega seotud ettevõtted, kes on väheste tarnete ja müügi tõttu siplenud nüüdseks juba üle aasta. Paljud ettevõtted on oma töötajad koondanud ning välja kuulutanud pankroti. Veel hingitsevate ettevõtete ellujäämisele on kaasa aidanud osalise tööaja kehtestamine, mida saab rakendada seaduse järgi 3 kuud 12 kuu lõikes. Ka 2024. aastaks ei ennustata puidutöötlemisega seotud ettevõtetele märkimisväärset edu.
Millised otsused on teinud tuntud ettevõtjad oma töötajate suhtes?
Äripäev teatas 2. mail 2023. aastal, et moodulmajade tootja Kodea OÜ koondab 70% oma töötajatest. Kuna äritegevus on meeletult piiratud, ei jäänud firma omanikul ning juhatuse liikmel Paruskil midagi muud üle. “Kohutavalt raske südamega tehtud otsus,” vastas ta küsimusele, et milliseid emotsioone selline otsus tekitab. 19 töötajast tuli koondada 13, mis tähendas, et enamik tootmistsehhi töötajatest said koondamisteate.
Lääne-Eesti lõunakalda üks edukamaid ettevõtteid K.Met AS on suutnud oma tootmist piisavalt reguleerida ning teateid koondamiste kohta ei ole. Metallitooteid tootev Lääneranna ettevõtte tasus 2023. aasta kolmandas kvartalis oma töötajatele 1465 eurot (Inforegistri andmetel).
Standard AS, kes tegeleb peamiselt mööbli tootmisega, sattus 2022. aastal juba raskustesse. 2023. aasta aprilli lõpus tuli aga teade, et teada-tuntud mööblitootja saab uued omanikud. Ettevõtte uus juht Jonatan Karjus on aga suutnud kolme kuu jooksul ettevõtte kasumit teenima panna ning alustanud taas inimeste värbamisega.